Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Ettepanek. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Eesti lipp.jpg
Vntao-01.jpg
Vntao-0.jpg
Vntao-03.jpg
Vanemtao.jpg
Armatuur-betoon.jpg
Bruce-mtmas.jpg
Buddhism-hype.jpg

EKP ei ole ligi 50 aasta jooksul suutnud eesti rahva huvide eest seista. Eestlased on praeguseks jäämas Eestimaal vähemusrahvuseks, majandus, haridus, kultuur ja looduslik elukeskkond on jõudnud olukorrani, mis ohustab eesti rahva edasist eksisteerimist.

Seepärast on tekkinud objektiivne vajadus alternatiivse rühmituse järele, kes seisaks eesti rahva huvide eest. Teeme ettepaneku luua Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille põhieesmärk oleks Eesti rahvusriigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamine. Iga rahvas saab oma huvide eest kõige paremini seista ja neid kaitsta ainult iseseisvuse tingimustes. Kuni Eesti rahvusriigi iseseisvust pole taas saavutatud, kaitseks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei eesti rahva huve praeguses riiklikus situatsioonis, oleks rahvuslikuks opositsioonirühmituseks EKP-le.

Peame vajalikuks, et Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei programm näeks ette järgmisi taotlusi:

I. Ajaloolise tõe taastamine.
1. Tõepäraste materjalide avaldamine ja kõigile kättesaadavaks tegemine:
a) Eesti Vabariigi loomine ja omariikluse aja kohta (Vabadussõja ajalugu, Tartu rahu, rahvuskultuur, rahvuskangelased jm.), aastad 1939–40 ja iseseisvuse likvideerimine, sõja-aastad, 1944. a. püüded Eesti iseseisvust taastada;
b) ebaseaduslike repressioonide kohta eesti rahva kallal alates 1940. a. (terror, vangistamised, küüditamised, kollektiviseerimine jm.).
II. Võitlus rahvusriigile omase põhirahvuse ülekaalu ja osatähtsuse eest.
1. Eesti keele positsiooni taastamine igapäevases elus ja ametlikus asjaajamises – eesti keele kuulutamine Eesti riigikeeleks.
2. ENSV kodakondsuse seaduse kehtestamine (automaatselt on kodakondsuse saamise õigus kõigil, kes kuni 6. augustini 1940 omasid Eesti Vabariigi kodakondsust ja nende järglastel, aga samuti kindlaksmääratud tingimustel isikutel, kes valdavad eesti keelt nii kõnes kui kirjas).
3. ENSV kodakondsus peab tagama ENSV kodanikele teatud eelised muude isikute ees. Riigiaparaadis (valitsus- ja võimuorganites) saavad töötada vaid ENSV kodakondsusega isikud, valimisõigus on ainult ENSV kodakondsusega isikutel.
4. Migrantide suure sissevoolu tõkestamine, hoolitsemine selle eest, et eesti rahvus kui põhirahvus oleks oma kodumaal tunduvas arvulises ülekaalus.
III. Eestimaa loodusliku keskkonna hävitamise vastu võitlemine.
1. Võitlus röövkaevandamiste ja loodusvarade arutu raiskamise vastu, põhja- ja pinnavete ning õhu reostamise vastu, põllumaa hävitamise vastu.
IV. Majandus.
1. Jäiga plaanimajanduse ümberkorraldamine turumajanduseks.
2. Eesti üleminek täielikule isemajandamisele ja isefinantseerimisele.
3. Võimaluste otsimine XXI sajandi perspektiivsete tööstusharude arendamiseks Eestis.
4. Ekstensiivmajandamise lõpetamine (lõpetada kunstlik tööstuse laiendamine; püüda likvideerida juba olemasolevad majanduslikud võõrkehad, mille jaoks nii tooraine kui tööjõud veetakse sisse), intensiivmajanduse arendamine.
5. Aruka tööstus- ja põllumajandussüsteemi loomine (tutvudes eelnevalt arenenud tööstus- ja põllumajandusmaade kogemustega), mis tagaks elatustaseme tõusu, töölisele palga, ostjale kauba.
6. Eraettevõtlusele vabade võimaluste loomine (ka talumajapidamise õiguse taastamine koos maa põliseks kasutamiseks andmisega), piirangute kaotamine eraettevõtete tegevuses ja laienemises.
7. Normaalsete kaubanduslike suhete loomine (nii riiklike kui eraettevõtete tasemel) välisriikide ja Eesti vahel.
V. Inimõigused.
1. Kõigi rahvusvahelistes lepetes (ÜRO inimõiguste Ülddeklaratsioon, rahvusvaheline pakt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste kohta, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise lõppakt, koloniaalmaadele ja -rahvastele iseseisvuse andmise deklaratsioon jt.) sätestatud õiguste tagamine nii konstitutsiooni kui seadusandlusega ja nendest vastuvaidlematu kinnipidamine (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, koosolekute ja assotsiatsioonide vabadus, õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele, õigus lahkuda kodumaalt ja sinna tagasi pöörduda jm.).
2. Muuta vanglates ja kinnipidamiskohtades elamistingimused inimväärseteks. Kinnipidamise ja karistamisega ei tohi kaasneda füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Kohtu poolt süüdi mõistetud ENSV kodanikud kannavad karistust Eestis.
VI. Kultuur ja haridus.
1. Kooli- ja kõrghariduse tõstmine tasemele, mis tagaks tänapäeva maailmakultuurile vastava tõelise harituse.
2. Haridussüsteemi vastavusse viimine eesti kultuuri ja rahvusliku omapäraga.
3. Võimaluste ja eelduste loomine eesti kultuuri vabaks arenguks (kultuuri vabastamine senise ideoloogilise kontrolli alt, loominguvabadus, vabad kultuurialased välissidemed, vaba võimalus hariduse saamiseks välismaal, eesti pagulaskultuuri saavutuste kättesaadavaks tegemine).
4. Uute noorsoo-organisatsioonide loomine.
5. Anda vähemusrahvustele (venelased, ukrainlased, valgevenelased, juudid, soomlased, sakslased jt.) õigus kultuurautonoomiaks (omakeelsete koolide, kultuuriasutuste jm. rajamise õigus).
VII. Tervishoid, sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne.
1. Tagada võimalused kõrgetasemelise ja tõhusa arstiabi saamiseks. Võimaldada arstidele erapraksist ja erakliinikuid.
2. Kaotada sotsiaalne ebaõiglus töövõimetute ja pensionäride suhtes, tagada neile küllaldane sissetulek.
3. Hoolitseda elamisväärsete elutingimuste loomise eest, lõpetada inimvaenuliku elukeskkonna tootmine (rusuvad suurpaneelelamutest koosnevad linnaosad).
VIII. Sõjavägi.
1. ENSV kodakondsusega isikute sõjaväeteenistus toimub Eesti pinnal ja eesti keeles.
2. Inimestele, kes oma tõekspidamiste kohaselt ei saa relva kanda, võimaldada alternatiivne tööteenistus.
IX. Seadusandlus ja õiguskord.
1. Töötada välja valimiskord, mis tagaks sisulise valikuvõimaluse mitme kandidaadi vahel (kandidaatide kohustuslikud debatid).
2. ENSV konstitutsioon ja seadused ei pea kopeerima üleliidulisi, vaid nad peavad olema kooskõlas eesti kultuuritraditsioonidega, vastama kohalikele oludele ja vajadustele, ning nende koostamine tuleb jätta ENSV seadusandlike organite pädevusse. Kõigil konstitutsioonis deklareeritud õigustel peab olema seadusandlik kate.
3. Taotleda käesolevas ettepanekus esitatud punktide kajastamist ENSV konstitutsioonis ja muus seadusandluses.
X. Rahvusvaheline esindatus.
1. Taotleda Eesti esindust Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.
2. Taastada Eesti esindatus Rahvusvahelises Olümpiakomitees ja Eesti diplomaatilised esindused suuremates välisriikides.
XI. Kuulutada riiklikuks pühaks 24. veebruar, iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäev.

Kutsume meie ettepanekuga ühinema kõiki, kes tunnevad muret Eestimaa ja eesti rahva saatuse pärast, kõiki, kes tunnevad sisemist kohustust Eesti elu edendamiseks.

Esitame käesolevad rahvuslikud minimaalnõudmised üldrahvalikule arutelule.


Ettepaneku tekst koos allakirjutanute nimede ja aadressidega saadetakse avaldamiseks ka ENSV massiteabevahenditele ja tehakse teatavaks ENSV Ministrite Nõukogule.

Vello Väärtnõu Tallinn, Gagarini 12-3
Eke-Pärt Nõmm Tallinn, Sakala 10-3 a
Ärvi Orula Tallinn, Õismäe tee 25-31, tel. 599-189
Eve Pärnaste Tallinn, Koidu 66-2
Heiki Ahonen Tallinn, Puhma 5
Erik Udam Paide raj., Jäneda sjk., Lehtmetsa küla
Urmas Inno Harju raj., Aegviidu sjk., Nelijärve
Karin Inno Harju raj., Aegviidu sjk., Nelijärve
Endel Ratas Paide raj., Jäneda sjk., Lehtmetsa küla
Mati Kiirend Tallinn, Tatari 3-6
Kalju Mätik Tallinn, Tähetorni 33
Rein Arjukese Paide raj., Albu sjk., Simisalu
Mati Vilu Võru, Pikk 12-2
Arvo Pesti Tallinn, Kadaka pst. 58

21. jaanuar 1988